Pärast vaikust
Kummaline. Nii pikalt olin Internetist eemal ja ei tekkinudki nagu võõrutusnähte. Seega täiesti netisõltlane ma veel ei ole.
Põhjuseid äraolekuks oli tegelikult suht mitu, proosalisem neist vast asukoht viimase nädala jooksul. Nimelt veetsin selle kusagil Lõuna-Poola mägedes, väikeses telklaagris, kus lisaks puudulikule interneti-ühendusele puudus ka elekter. Tegemist oli pisemat sorti iga-aastase muusikaüritusega, kuhu tullakse lihtsalt lõõgastuma. Nädala esimene pool sai mööda ümberkaudseid mägesid kolatud, sealhulgas vallutasin ka kohaliku kõrgeima tipu (1143 meetrit merepinnast, 500 meetrit vähem laagrist - seega Corful sooritatud retk oli ikkagi kõvem).
Inimesi oli kohal suht palju, reede õhtuks, kui hakkasid avalikud esinemised (mitte sooloüritused ümber lõkete), selleks ajaks oli inimesi juba kahesaja ringis. Veel üks sada lisandus järgmisel päeval.
Kõige lõbusam tegevus, mis seal toimus, oli uue tualeti ehitamine. Augu kaevamisel ma oma hella käega veel ei osalenud, aga kui asi juba ehitusliku pöörde võttis, läksin isegi kampa - konsultandiks. Ja esimese veerand tunniga sain selgeks, et ega see Poola ehituskultuur nii palju meie omast erinegi. Bez vodki ne razberjosh - ilma viinata ei saa. Seda ütles mulle üks antud ürituse organisaatoritest, kui ta oma seljakotis liitrise viinapudeli välja õngitses. Ja nii me siis lahendasimegi kolmekesti kõiki vedelike ära- ja juurdevooluprobleeme. Imekombel saime nendega isegi hakkama ja õhtuks oli kahekohaline tualett püsti.
Seega pühapäevast pühapäevani olin ma oma elu veetmas tsivilisatsioonist eemal, kuigi inimesed ise olid suht tsiviliseeritud (kui välja arvata paar seika, mil tuli alla külasse minna, et baarides magavad laagrikaaslased tagasi mägedesse tassida - kusjuures ‘tassida’ sõna selle kõige otsesemas mõttes
)
)Enne seda äramineku pühapäeva, täpsemalt reedel, sain aga oma hambavalust osaliselt lahti. Kuigi kardan hambaarste nagu tuld, ei pidanud ma seekord pükse täis tegema, sest õnnekombel komistasin väga hea arsti otsa. Nüüd on homme veel üks külastus ja jälle paistab kõik hoopis helgem. Siis, arvatavasti kolmapäeval, teen Poolaga lõpparve. Vähemalt mingiks ajaks kindlasti.
Sihtmärkidena terendavad Horvaatia, Albaania või Bulgaaria, kuid kurat seda teab, kuidas elu oma samme seab. Oli ju teekonda alustades plaanis peatuda Poolas vaid üks öö, aga nüüd on asjad sealmaal, et ei oska enam nii suuri numbreid, et loendada kõiki neid Poolamaiseid päevi…
Praegu aga… Praegu saab aga mu aeg siin arvuti taga otsa, ja mul jääb üle vaid loota, et mingil hetkel leian arvuti, kust saan ka fotosid üles laadida.
Seniks aga…
Nuhhh.. Hääd mudugist jms sellist!
Ihulikud asjad ikka ennekõike, seda ikka
Comment by KamskiV — August 18, 2008 @ 1:06 pm