Elu ja kõik muu, autoriks W. Hocares

Viimased kaks nädalat olen oma päevi veetnud roolis istudes. Isegi praegu, kui seda teksti kirjutan, olen juhiistmel ühes meie pealinna paljudest tasuta WiFi levialadest ja kuulan muusikat. Sõita on hea, nii mõnus ja vaba tunne üle nii-ii pika aja.

Siinkohal tervitaksin Eesti Politseid, eriti selle liiklusega tegelevat osakonda ja luban, et hoolimata lubade olematusest järgin ma kõiki liikluseeskirju ega tekita liiklusohtlikke olukordi. Ausalt - ma oskan sõita, ei tee seda kunagi alkoholijoobes ja panen ohurihma alati kinni. Olen igati viks ja viisakas liikleja.

Usun, et keegi ei pahanda pärast seda ülestunnistust, miks ma auto marki, värvi ja numbrit siinkohal avalikustama ei hakka. Mitte et ma kardaks neid trahve ja muid lõbustusi (isegi maksimumtrahv ei jätaks erilist märki niigi kaelas rippuvale neljale miljonile ja mõnepäevane arest - heh, so what?) Tööd mul nagunii hetkel ei ole ja mõnepäevane pealesunnitud puhkus tavaühiskonnast eraldatuna annakski võib-olla uusi ideid, mida saaksin hiljem kirja panna.

Tegelikult on suht naljakas - pärast kõike seda jama, mis viimasel ajal kaela sadanud, olen tegelikult saavutanud hoopis suurema sõltumatuse ühiskonnast, suurema vabaduse, kui omasin enne korralikult, ausa kodanikuna tööl käies. Ja kuna oli see riigiametnik, kelle tegu (seadusega õigustatud) mu sellisesse olukorda tõukas, siis usun, et teisetüübilised riigiametnikud ei pahanda nüüd, et ma selle pealesunnitud olukorra hüvesid kasutan. Mingit lõbu peab ju elamisest tundma.

Jah - mida olekski kaotada? Hmm… Pika ja põhjaliku analüüsi järel pean tõdema, et neid asju on väga vähe. Nii vähe, et ma neid kohe ei leiagi. Siinkohas palve selle blogi üksikutele lugejatele: kui teile tuleb mõni asi, mida on mul kaotada, andke teada kommentaarides. Kui on midagi tõsist, siis luban ma oma praeguse elustiili ümber mõelda. Vist…

Praegu aga minema, sest ühed mu sõbrad parkisid oma auto siia kõrvale. Teate küll - need sinivalgete autodega. Eks need Statoili hamburgerid ole kõhukosutuseks ikka head küll

Ära sõites ma kummi ei vilista!